agonia eesti v3 |
Agonia.Net | Poliitika | Mission | Kontakt | Osale | ||||
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
||
![]() |
![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() ![]() | |||||
Artikkel Ühendused Võistlus Essee Multimeedia Personals Luule Press Proosa _QUOTE | ||||||
![]() |
|
|||||
![]() |
agonia ![]()
![]()
Romanian Spell-Checker ![]() Kontakt |
- - -
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - 2005-12-03 | [This text should be read in francais] | Submited by Valeria Pintea
L'hiver a défleuri la lande et le courtil.
Tout est mort. Sur la roche uniformément grise Où la lame sans fin de l'Atlantique brise, Le pétale fané pend au dernier pistil. Et pourtant je ne sais quel arome subtil Exhalé de la mer jusqu'à moi par la brise, D'un effluve si tiède emplit mon coeur qu'il grise ; Ce souffle étrangement parfumé, d'où vient-il ? Ah ! Je le reconnais. C'est de trois mille lieues Qu'il vient, de l'Ouest, là -bas où les Antilles bleues Se pâment sous l'ardeur de l'astre occidental ; Et j'ai, de ce récif battu du flot kymrique, Respiré dans le vent qu'embauma l'air natal La fleur jadis éclose au jardin d'Amérique.
|
||||||||
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
![]() |
|||
![]() | |||||||||
![]() |
Kirjanduse, luule ja kultuuri kodu. Kirjuta ja naudi artikleid, esseesid, proosat, klassikalist luulet ja võistlusi. | ![]() | |||||||
![]() |
Mistahes materjalide reprodutseerimine ilma meie nõusolekuta on rangelt keelatud.
Autoriõigus 1999-2003. Agonia.Net
E-mail | Privaatsus- ja avaldamispoliitika